Kas tead ?

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 19 Juul 2018, 10:34

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultanti Piret Kaljula sõnul ei ole õigusaktides sätestatud konkreetset temperatuuri tööruumides.
"Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga.," ütles ta.

Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 6 lõige 4).
Soovituslikud temperatuurivahemikud lähtuvalt töö laadist on järgmised:
• töödel, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust, 20–25 °C;
• töödel, mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus, 19–24 °C;
• töödel, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust,
17–23C;
• töödel, mida tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus, 16–22 C;
• töödel, mis on seotud pideva liikumisega, suuremate (üle 10 kg) raskuste teisaldamise ja kandmisega ning mis nõuavad suurt füüsilist pingutust, 15–20 °C.

Tööandja kohustuseks on ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna loomine, selle üheks osaks on sobiv temperatuur ja piisav õhuvahetus.
"Kui töökohal on temperatuur kõrge, tuleb leida lahendus, et selline olukord töötajat võimalikult vähe kahjustaks. Näiteks on asjakohane lisavaheaegade andmine niikaua, kui kuumalaine kestab. Varsti temperatuur langeb ja siis saab tavapärase töökorraldusega jätkata. Kindlasti tuleks jälgida, et töökohal oleks kogu aeg piisavas koguses joogivett ning puhkepause oleks võimalik pidada jahedas (mitte liiga külmas) puhkeruumis. Kui võimalik, võiks kaaluda sellisel perioodil kokku leppida tavapärasest teistsuguses tööajas (näiteks varajasem või hilisem aeg, mil temperatuur väljas ei ole enam nii kõrge). Lahendused palavuse probleemile peaksid sündima töötajate ja tööandja koostöös."
ylle
 
Postitusi: 94
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 01 Okt 2018, 08:56

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit sõlmisid kokkuleppe,
mille alusel on töötasu alammäär 2019. aastal 540 eurot kuus ja tunnitasu 3,2 eurot tunnis.
ylle
 
Postitusi: 94
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 11 Apr 2019, 08:58

Kui palju väheneb töövõimetuslehel olles sissetulek erinevates Balti riikides?

Ootamatu haigestumine võib võtta suure osa pere sissetulekust. Kuna haigushüvitist maksavad erinevatel alustel nii tööandja kui ka haigekassa, võib olla raske hoomata, mida tähendab rahakotile näiteks kahenädalane enda või pereliikme haigestumine.

Eestlased kaotavad töövõimetuslehel olles kõige rohkem
Eesti Haigekassa andmetel oli 2018. aastal keskmine töövõimetuslehe pikkus 13,2 päeva. Kahenädalase haiguse korral kaotavad eestlased oma sissetulekust võrreldes lätlaste ja leedulastega protsentuaalselt kõige rohkem. 500 eurost netopalka teeniv eestlane kaotab haiguse korral oma sissetulekust ligi 22%
ehk 109 eurot. Lätis väheneb sama palgataseme juures sissetulek vastavalt 8,5% ehk 43 eurot ja Leedus 11% ehk 55 eurot.

800 eurose netopalga juures kaotavad samuti eestlased on sissetulekust kõige rohkem. Kahenädalase haiguse korral kaotavad eestlased oma sissetulekust 17%, lätlased 8,6% ja leedulased 10,5% .
ylle
 
Postitusi: 94
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 07 Okt 2019, 09:05

Harju Elektri Kollektiivlepingu läbirääkimiste pöördumise saatis KETA 15.augustil 2019.a. HEG ettevõtete juhtidele.
Läbirääkimised algavad 23.oktoobril 2019.a.
ylle
 
Postitusi: 94
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 14 Nov 2019, 09:40

AS Harju Elekter, AS HE Elektrotehnika ja AS HE Teletehnika kollektiivleping
allkirjastati Tööandjate ja Töötajate usaldusikute poolt 12.novembril 2019.a.
Kollektiivlepingu kehtivus on üks aasta.

Kollektiivlepinguga saab tutvada:
AS Harju Elekter - Ülle
AS HE Elektrotehnika - Andres, Ingrid ja Elen
AS HE Teletehnika - Koit ja Kalju


Ootame juba tänasest uusi ettepanekuid.

Peame meeles et .....

Me investeerime suure hulga oma ajast, energiast ja tähelepanust tööle. Seetõttu ei tähenda, et oleksime liiga valivad või nõudlikud, kui eeldame, et meil peaks tööl olema:

1. Turvaline ja toetav töökeskkond

2. Juht, kes panustab meie arengusse[
Juht ei pea olema töötajate suurim fänn, aga ta peaks olema meiega ühes paadis.

3. Mõistmine, et elu on ka väljaspool tööd
Töö on osa elust, aga siiski ainult osa. See pole kogu elu ja tööandja peaks seda mõistma kui pead tegelema kiire perekondliku hädaolukorraga.

4. Sinu panuse väärtustamine
Iga töö on väärtuslik. Meie töö on olemas põhjusega. Hoolimata konkreetsest ametist, on me panus ettevõttesse vajalik ning see tähendab, et me ei peaks kunagi tundma ennast väärtusetuna.
See ei tähenda iganädalasi pidustusi töötajate auks. Aga me peaksime tundma, et meid nähakse ja meie tööd hinnatakse.

5. Rahulolu tööst
Võib-olla ei tee me tööd, mis muudab tervet maailma. Aga me väärime seda, et töö pakub meile rahulolu.
ylle
 
Postitusi: 94
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 09 Jaan 2020, 13:44

Töötuskindlustushüvitis 2020

Töötuskindlustushüvitist on sel aastal võimalik saada maksimaalselt 1656,33 eurot kuus.
Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Selle arvutab töötukassa välja möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.

Keskmine ühe kalendripäeva töötasu on nüüd 35 eurot ja 62 senti.

Minimaalne töötuskindlustushüvitis on sel aastal 31 kalendripäeva eest 279 eurot, minimaalne päevamäär on 9 eurot. Miinimumsuuruses on hüvitis kindlustatule alati tagatud.

Muutus ka töötutoetuse päevamäär, mis on nüüd 6,10 eurot päevas. 31-kordne toetuse päevamäär on alanud aastal 189,10 eurot, eelmisel aastal oli see pisut üle 175 euro.
Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli eelmisel aastal 651 672 inimest, mis on 16 406 inimest rohkem kui 2018. aastal.
Allikas: Töötukassa
ylle
 
Postitusi: 94
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 18 Mär 2020, 10:30

Töötajad eriolukorras Hädaolukorra seaduse alusel on 12.märstil 2020 Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 76 seoses COVID-19 viiruse levikuga välja kuulutanud Eestis eriolukorra.
Eriolukord riigis võimaldab Vabariigi Valitsusel teha kiireid otsuseid viiruse leviku piiramiseks ja kõigil tuleb neist juhinduda. Korralduse alusel sätestatkse liikumisvabaduse piirangud ja eesmärk on vältida inimeste kogunemisi. Avalikud kogunemised on kõik kuni 01.05.2020 keelatud. Seega ei ole soovitav ametiühingutel sellele ajale planeerida ka kollektiivseid survemeetmeid. TLS ei reguleeri olukorda, kuidas peaksid töötaja ja tööandja eriolukorra kehtestamisel käituma. Eelkõige tuleks lähtuda sellest, et inimeste haigestumist vältida. Kuivõrd töötajad teevad väga erinevaid töid ja väga erinevates valdkondades, siis tuleb tööandjatel koos töötajatega väga kiiresti reageerida, et leida kõigile parim lahendus. Kaugtöö Kõik töötajad, kes saavad tööülesandeid täita kodus, võiksid tööandja korraldusel jätkama töötamist kodus. Kodus töötamise eest tuleb töötajale maksta töötasu.
Töövõimetusleht Kui töötaja on töövõimetuslehel, siis tasub töövõimetushüvitist neljandast kaheksanda päevani tööandja ja alates üheksandast päevast Haigekassa. Lisainfo: haigekassa.ee Tööseisak TLS § 35 järgi kui töötaja ei ole haige ja ta on valmis tööd tegema, kuid tööandja talle tööd anda ei saa, siis on TLS § 35 järgi tegemist n.ö. tööseisakuga ja tööandja peab tööseisaku aja eest maksma töötajale keskmist töötasu. Kindlasti peaks tööseisak olema fikseeritud töötajatele arusaadaval viisil (vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) ja töötajad peaksid teadma mis kuupäevast, mis kuupäevani on tegemist tööseisakuga. TLS § 35 järgi tuleb tööseisaku aja eest tasuda töötajale keskmist töötasu. Töötasu vähendamine mõistliku ulatuseni töö mitteandmisel TLS § 37 järgi võib tööandja ühepoolselt töötaja töötasu vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Töötasu saab vähendada kuni töötasu alammäärani. Enne töötasu vähendamist tuleb töötajaid informeerida ja töötajatega/usaldusisikuga konsulteerida. Töötajad, kes ei nõustu töötasu vähendamisega, võivad töölt lahkuda § 37 alusel.
Töölepingu lõppemine § 37 alusel annab õiguse saada Töötukassast töötuskindlustushüvitist. TLS § 37 korral on ametiühingu roll väga oluline. Töötasu maksmine, kui töötaja ei saa enda isikust tuleneval põhjusel tööd teha TLS § 38 kohaselt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tulenaval põhjusel. Seda sätet on siiani tõlgendatud selliselt, et töötaja peab saama keskmist tasu, kui peab tööajast tegema mingeid vältimatud toiminguid, näiteks olema arsti juures või matusel vms.
TLS § 38 eeldab tööandja teavitamist ja tööandja luba. Seega tuleb tööandjaga kokku leppida § 38 rakendamises. Kokkulepe peaks olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis.

Korraline puhkus Kui puhkuste ajakava on juba koostatud ja tööandja poolt kinnitatud on töötajal õigus jääda puhkusele puhkuste ajakavas märgitud ajal. Puhkuste ajakavas määratud puhkuse kasutamise aja muutmiseks tuleb saavutada kokkulepe töötajaga. Tööandja ei saa sundida töötajaid võtma korralist puhkust ka siis kui puhkuste ajakava pole veel koostataud. Korralise puhkuse kasutamise aeg tuleb töötajaga kokku leppida ja puhkuse aja eest tuleb tasuda puhkusetasu. Palgata puhkus Tööandja ei saa ühepoolselt saata töötajaid tasustamata puhkusele. Töötaja tasustamata puhkusele saatmine eeldab töötaja nõusolekut. Tasustamata puhkuse periood ja töötaja nõusolek tuleks vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töölepingu muutmine Töölepingu pooled võivad töölepingu punkte muuta. Töölepingu muutmine eeldab mõlema poole nõusolekut ja kindlasti peaks eriolukorrast tingitud muudatused olema ajutised. Töölepingu muudatus tuleks vormistada mõlema poole allkirjaga ja töötaja peaks kindlasti saama enda ekseplari muudatusest. Koondamine TLS § 89 alusel on tööandjal õigus tööleping üles öelda koondamise tõttu, kui tööandja hinnangul ei ole töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu enam võimalik. Koondamise korral peab tööandja koondamisest töötajale ette teatama olenevalt töösuhte kestusest 15-90 kalendripäeva (või etteteatamise aja hüvitama rahaliselt). Töölepingu lõppemisel tuleb maksta hüvitist ühe kuu keskmise kuupalga suuruses summas. Tööandja juures üle 5 aasta saavad lisahüvitist veel Töötukassast. Töötajad peavad kindlasti ka endale saama ühe eksemplari töölepingu ülesütlemise avaldusest. Pärast töölepingu lõppemist saavad töötuks jäänud töötajad töötuskindlustushüvitist Töötukassalt. Kuivõrd töötajad teevad väga erinevaid töid ja väga erinevates valdkondades, siis tuleb tööandjatel koos töötajatega väga kiiresti reageerida, et leida kõigile parim lahendus. Töötajatel tuleb seejuures meeles pidada:
1. Ükski töötaja ei pea allkirjastama omal soovil lahkumise avaldust või lahkuma töölt poolte kokkuleppel, sest siis ei saa ta töötuskindlustushüvitist töötukassast.
2. Enne kui anda allkiri tööandja poolt pakutud dokumendile, peab töötaja aru saama, millised on allkirjastamisest tulenevad tagajärjed.
3. Töölepingu lõppemisel võiks töötaja kontrollida, kas tööandja poolt tehtud kanne töötamise registrisse on õige. Töötamise registri kandeid näeb sisenedes ID-kaardiga Tolli – ja maksuameti lehele.
Töötamise registri kanded on olulised, sest neid kasutavad muuhulgas Töötukassa ja Haigekassa.
4. Ametiühingusse kuuluv töötaja saab alati abi ja nõu enda ametiühingust.

Koostas Nelli Loomets 16.03.2020
ylle
 
Postitusi: 94
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 19 Mai 2020, 08:54

Ametite kuupalgad 2019

Rakenduses näidatakse Eesti rohkem esindatud ametirühmade töötajate arvu ja brutokuupalka aastal 2019.
Töötajate arv on esitatud seisuga 31.12.2019. Brutopalka näidatakse ameti ja töökoha asukoha järgi kogu 2019. aasta kohta.

Valikuaknas saab ametit otsida ametinimetuse järgi.
Akna tühjendamiseks tuleb seal märgitud ametinimetus kustutada.

Rakenduse leiad aadressilt ametipalk.stat.ee
ylle
 
Postitusi: 94
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 29 Juun 2020, 08:17

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused alates 1. juulist 2020

Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning isal võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ja saada selle perioodi eest vanemahüvitist.

allikas.https://www.raamatupidaja.ee
ylle
 
Postitusi: 94
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 27 Aug 2020, 08:06

Keila Tööstusküla Ametiühing alusatas kollektiivlepingu uuendamise läbirääkimisi 12.08.2020.a.
Soovime kokku leppida järgnevaks 3 aastaks 01.12.2020 kuni 01.12.2023.a. töölepingu
alusel töötavate, ametiühingusse kuuluvate tööliste ja teiste töötajate ja teenistujate vahelisi
töösuhteid.
ylle
 
Postitusi: 94
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

EelmineJärgmine

Mine Teated ja uudised

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline

cron