Kas tead ?

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 23 Jaan 2017, 15:08

Iga inimene saab enda tööstaaži ja kindlustusosakute kohta infot näha eesti.ee veebilehel ID-kaardi või mobiil-ID või
pangalingi kaudu sisse logides järgmise alajaotuse alt:

Avaleht→ E-teenused→ Kodanikule→ Perekond→ Pensionikindlustuse registri teatis
ylle
 
Postitusi: 93
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 06 Veebr 2017, 12:13

EAKLi esimees Peep Peterson, EAKLi volikogu esimees Kaia Vask ja TALO juhatuse esimees Ago Tuuling kohtusid 17. jaanuaril 2017.a. Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaiuga. Kohtumise eesmärk oli tutvustada presidendile ametiühinguliikumise tausta ning meie peamisi murekohti Eesti ühiskonnas.

Ametiühingud tõid kohtumisel välja mitu olulist teemat. Esmalt kinnitati, et ametiühingud soovivad vältida vanaaegset vastandumist kapital vs töö, edukas saab olla vaid koos töötades ning toimides. Ametiühingud on oma ideedes majanduse kasvule orienteeritud - tahame, et majandusel ja seeläbi ka töötajatel läheks hästi ning koostöö tööandjatega on oluline. Esimehed tõid välja ka mitu murekohta, millega Eesti ühiskond silmitsi seisab – haigekassa ja tervishoiusektori reformimine, pensionireform, illegaalne tööjõud, välisriikide lippude all töötavate Eesti meremeeste sotsiaalsed garantiid, seaduste jäikus, st üks seadus kehtib kõigile kui tegelikult peaksime sektoreid rohkem usaldama ning andma ametiühingutele ja tööandjatele rohkem õigusi töö korraldamiseks.

Töösuhete kasvav mitmekesisus

Keskliidu esimehe Petersoni sõnul oli tema üks peamisi eesmärke valgustada presidenti töösuhete kasvavast mitmekesisusest, et hoida ära valedest eeldustest tulenevaid valesid järeldusi. On tõesti kusagil neid töid, kus töötaja positsioon on päris tugev, aga seda ei saa üldistada kõikidele töötajatele, sest vastukaaluks on küllaga ka miinimumpalgaga töötegijaid, kel sõnaõigus praktikas puudub. Nende gruppide vahepeal on veel sadu tuhandeid erinevas olukorras töötegijaid.

Uue töö ametiühing

Presidendi sõnum ametiühingutele oli, et sotsiaalpartneritele tuleb anda suurem roll tööelu korraldamisel ning eriti muretseb president just selle üle, et ühiskond ja seadused ei ole uue töökultuuri tulekuks päris valmis. President Kaljulaiu sõnul töötavad noored kaootiliselt ja katkendlikult ning vaja on tegeleda nende sotsiaalsete garantiidega, maksude maksmise ja nende nö hallist alast väljameelitamisega. Samamoodi andis president kaasa mõtte uue töö ametiühingu moodustamiseks. See tähendab seda, et ametiühing poleks sektorialaselt piiratud ja sellega võiksid liituda igasuguste erinevate elualade esindajad. Ametiühing oleks eksperdina konsultandi rollis, jagaks liikmetele oma kogemusi, teadmisi ja kaasuste tulemusi.

Mõlemad pooled nentisid, et ehkki tööturu ja pensioni teemad on väga olulised, siis kõige pakilisem probleem puudutab haigekassat ning kiiremas korras tuleb ära lahendada Eesti tervishoiusüsteemi murekohad.

Kokkuvõttes möödus tunniajane kohtumine konstruktiivses arutelus ning president Kaljulaid kinnitas, et kindlasti on põhjust omavahelisteks aruteludeks ka tulevikus.
ylle
 
Postitusi: 93
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 02 Mär 2017, 15:21

Tööandja peab koostama puhkuse ajakava hiljemalt 31.märtsiks.

Põhipuhkust töötajale sobival ajal on õigus nõuda:
- naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
- mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
- vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
- vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
- koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal). :)
ylle
 
Postitusi: 93
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 25 Mai 2017, 07:28

Puudega lapse lapsevanema lisapuhkepäevas.
Autor
Katrin Sarap
NJORD Advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat

Töölepingu seadus (TLS) § 63 lg 2 kohaselt on puudega lapse emal või isal lisaks tavapärasele lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.

PANE TÄHELE!

kestus - 1 tööpäev kuus
kokkuleppel tööandjaga pole summeerimine otseselt keelatud
saab kasutada:
kuni lapse 18-aastaseks saamiseni
üks lapsevanem
aegub kalendriaasta lõppedes
tasustatakse keskmise töötasu alusel
hüvitatakse tööandjale riigieelarvest
tasu väljamakse samadel tähtaegadel, kui põhipuhkuse tasu
ylle
 
Postitusi: 93
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 31 Aug 2017, 14:00

Töötajal on õigus saada tasustatud vaba aega

Artikkel ilmus Äripäeva töösuhete käsiraamatus. Meeli Küttim

Tööandja peab teatud juhul lubama töötajal teha isiklikke toiminguid tööajast, säilitades seejuures tema töötasu.
Kui töötaja ei saa mingil mõjuval põhjusel tööd teha, peab töölepingu seaduse järgi maksma tööandja talle keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja on töö juurest eemal. Töötajal on õigus saada tasustatavat vaba aega mõistlikus ulatuses näiteks arsti juures käimiseks või asjaajamiseks ametiasutustes, kui neid toimetusi ei saa teha väljaspool tööaega. Samuti peab tööandja lubama tööst eemalolekut näiteks kodus toimunud avarii korral või lähedase isiku matuseks. Tööandja võib vaba aja saamise korda reguleerida töökorralduse reeglites.
ylle
 
Postitusi: 93
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 18 Sept 2017, 07:29

Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.

VAATA LISAKS:

TSD ja MTA uuendused 2018

Muudatused maksuvaba tulu ja erisoodustuste arvestamisel

Astmelise maksuvaba tulu arvestamine: millal, mida ja kuidas?

2018. aastal:
- aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,
- aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400),
- aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.

NB! Tulu summa on brutotöötasu, millelt peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustus- ja kogumispensionimakse.

Nii näiteks kujuneb aastatuluga 17 100 eurot maksuvaba tulu 4500 eurot, aastatuluga 19 800 eurot maksuvaba tulu 3000 eurot ning aastatuluga 22 500 eurot maksuvaba tulu 1500 eurot aastas.

Mida peetakse aastatuluks?

Aastatulu hulka arvestatakse:

- tulumaksuga maksustatav tulu (sh välismaalt saadud tulu)
Aastatuluna arvestatakse töötasu ja muu tasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.
Aastatuluna ei arvestata maksuvabasid hüvitisi, toetusi ja stipendiume ning maksuvabastusi (nt eluaseme või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük), mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita.

- välismaal saadud töötasu ja muu tasu ning dividend, mida Eestis tulumaksuga ei maksustata

- Eesti äriühingult saadud dividend või omakapitali väljamakse, mis on äriühingu tasandil maksustatud

- ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu võrra

Näited:

Töötaja, kes saab 2018. aastal brutotöötasu 1000 eurot kuus, saab tulu 12 000 eurot aastas ja tema maksuvaba tulu on 500 eurot kuus ehk 6000 eurot aastas.

Samas töötaja, kes saab brutotöötasu 1000 eurot kuus ja vanaduspensioni 425 eurot kuus, saab tulu 17 100 eurot aastas (12 000 + 5100) ja tema maksuvaba tulu on 4500 eurot aastas.

Maksuvaba tulu avaldus

Maksuvaba tulu saab rakendada inimese avalduse alusel ainult üks tulumaksu kinnipidaja (nt tööandja, Sotsiaalkindlustusamet).

Avalduses tuleb näidata, et tulumaksu kinnipidaja:

- arvestaks maksuvaba tulu või

- ei arvestaks maksuvaba tulu või

- arvestaks maksuvaba tulu mingi konkreetse summa, näiteks 100 eurot kuus.

Maksuvaba tulu rakendamine kuu- ja aastapõhiselt

Tulumaksu kinnipidaja saab maksuvaba tulu rakendada kuupõhiselt. Maksuvaba tulu summa arvutatakse vastavalt töötaja brutotöötasu või muu tasu suurusele.

Näiteks kujuneb järgmiste brutotöötasude puhul maksuvaba tulu (MVT) summa nii:


Töötajal, kes töötab mitmes töökohas ja/või saab pensioni, tuleb kindlasti arvestada, et tal on õigus maksuvaba tulu rakendada ainult ühes töökohas või Sotsiaalkindlustusametis.

Samuti tuleb inimesel arvestada, et kui mitmest tuluallikast saadud tulu, nt töötasu, pension või muu tulu ületavad 1200 eurot kuus, siis ei anna igakuine maksuarvestus sama tulemust, mis aastapõhine maksuarvestus.

Näiteks inimene, kes saab kogu aasta jooksul brutotöötasu 1200 eurot kuus ja kellele rakendatakse maksuvaba tulu 500 eurot kuus, müüb veebruaris kinnistu ja teenib kasu 12 000 eurot ning saab juunis dividendi 3000 eurot, teenib aastatulu 29 400 eurot. Kuna tööandja on kogu aasta jooksul rakendanud maksuvaba tulu, siis tuleb inimesel tuludeklaratsiooni põhjal tulumaksu juurde maksta (6000 eurolt ehk 1200 eurot).


Seetõttu on 14 400–25 200 euro vahemikku jääva aastatulu puhul oluline, et inimene:

- mõtleb 2018. aasta alguseks läbi oma igakuised tulud (nt töötasu, pension, üüritulu jm) ja ka loodetavad muud tulud (nt kasu kinnistu müügist, kasu väärtpaberite müügist vm) ja

- teeb eeldatavate aastatulude põhjal otsuse igakuise maksuvaba tulu rakendamiseks ning

- teavitab oma otsusest tulumaksu kinnipidajat (nt tööandjat, Sotsiaalkindlustusametit) avaldusega, kas ta:
*loobub igakuise maksuvaba tulu arvestamise õigusest täielikult või

*tahab igakuiselt maksuvaba tulu arvestada väiksemas summas kui 500 eurot.

Soovitatav on esitada üks avaldus terveks aastaks. Muutuva sissetuleku puhul võib üks kord kuus ka avaldust muuta või tagasi võtta, et maksuvaba tulu arvestataks väiksemas summas või ei arvestataks üldse.

Kui maksuvaba tulu on rakendatud igakuiselt suuremas summas, kui tulud kokku võimaldavad, siis tuleb inimesel tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksta.

! Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvesse võetud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, siis saab inimene tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.

Allikas: Maksu- ja tolliamet
ylle
 
Postitusi: 93
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 05 Okt 2017, 07:49

KAS TEAD, et kui uuel aastal (2018) on sinu ühe kuu brutopalk 2100 eurot,
siis sinu selle kuu tulumaksuvaba summa on 0 eurot sõltumata sellest,
millises summas tulumaksuvaba rakendamise soovi oled tööandjale edastanud.

Allikas: Tulumaksuseadus alates 01.01.2018
ylle
 
Postitusi: 93
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 15 Jaan 2018, 09:14

2017 aasta tuludeklaratsiooni esitamiseks vajalikud teadmised leiad lisatud failist.
Manused
üksikisiku tulumaks.jpg
Muudatused üksikisiku tulumaksu deklareerimisel.
üksikisiku tulumaks.jpg (113.8 KB) Vaadatud 4273 korda
ylle
 
Postitusi: 93
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 01 Mär 2018, 09:34

[b][b][/b]Mis on mis Harju Elekter juubeliaastal:

Harju Elekter Gruppi kuulub 13 ettevõtet.
Harju Elekter Grupi ettevõtted paiknevad viies Läänemere regiooni riigis.
Põhitegevus on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks ning protsessijuhtimises vajalike KP/MP-seadmete ja lahenduste väljatöötamine, tootmine ja müük.
2017. a 9 kuu konsolideeritud müügikäive oli 74 miljonit eurot.
Harju Elekter Grupis töötab ligi 700 inimest.
Harju Elekter on Tallinna Börsil alates 1997. a.
Ettevõttel on üle 2500 aktsionäri.
01.03.2018[/b]
ylle
 
Postitusi: 93
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

Re: Kas tead ?

PostitusPostitas ylle » 24 Apr 2018, 07:37

Andmekaitse inspektsioon tuletab meelde:

Turvakaamerate kasutamine on täiesti keelatud oma töötajate tegevuse kontrollimiseks!

Turvakaameraid võib kasutada eelkõige inimeste ja vara kaitseks – varguste, röövimiste või vägivaldse käitumise ärahoidmiseks või kui kahetsusväärne tegu on siiski toime pandud, süüdlase tuvastamiseks. Lähtuda tuleks sellest, et kaamerast oleks kõige rohkem kasu, aga inimeste privaatsust seejuures ei riivataks. Samuti peab meeles pidama, et kogutud salvestisi võib kasutada ainult nende esialgsest eesmärgist lähtuvalt. Ehk turvakaamera videopilti ei või vaadata uudishimust, avalikustada meedias ega kasutada töötajate kontrollimiseks. Turvakaamera kasutamisest tuleb korrektselt teavitada – ruumides peavad olema väljas kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos andmete töötleja nime ja kontaktandmetega. Kui mingil põhjusel salvestatakse ka heli, peab teavituses olema selgelt arusaadav info ka selle kohta.

Kaameraid ei ole lubatud kasutada tualett- ja duširuumides, riietusruumides ega töötajate puhkealadel.

Töötajate varjatud jälgimine turvakaamerate kaudu ei ole lubatud. Kui turvalisuse tagamiseks paigaldatakse töökohale kaamerad, siis sellest tuleb töötajaid eelnevalt teavitada. Nagu juba mainitud, ei või turvakaamera salvestisi kasutada muul otstarbel kui inimeste ja vara kaitseks. See tähendab muu hulgas ka seda, et turvakaamerate abil ei ole lubatud kontrollida töö tegemist, aega ega kvaliteeti. Turvakaameraid ei või kasutada võimalike töökohustuste rikkumiste väljaselgitamiseks.
ylle
 
Postitusi: 93
Liitunud: 20 Nov 2014, 09:33

EelmineJärgmine

Mine Teated ja uudised

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist

cron